Meil on esmaspäeviti tööl üks koosolek, kus arutame eelmise nädala juhtumeid. Peale koosolekut jäi äsja meie ettevõttega liitunud kolleeg veel paariks minutiks rääkima mootorratastest. Ütles, et pole kordagi motomatkal käinud ja ei tea kas tema ratas sobibki. Preedik pakkus siis välja, et läheks õige Leetu 25ndal augustil. Juhuslikult oli samal kuupäeval küll ka Motosügis, aga ükski teine kuupäev Leetu minekuks ei sobinud.
Leedus on üks lahe motoklubi, Forever Free MCC, kes meid tegelikult FIM rallyl külla kutsus, aga me lihtsalt ei jõudnud ajaliselt sealt läbi käia.
Kiire motomatk Leetu aga parandaks selle. Klubikaaslane Agnes mainis enamvähem samal ajal, et tahab minna järgmine aasta FIMile Itaaliasse aga peaks enne oma ratta ja varustuse motomatkal ära proovima. Panime siis pundi kokku ja leppisime ka leedukatega kokku, et tuleme. Kokku startis Eestist 5 ratast.
Forever Free MCC asepresidendi Linasega olin ma juba tutvunud 2020a augustis, kui oma Twinni mootorikaane puruks kukkusin Hiiumaal. Linas tuli sinna Insula Deserta MC Kaupole lihtsalt tere ütlema.
Lisaks meile oli Leetu teel ka too sama Kaupo, kes on teel Armeeniasse. Niiet oli veidike võidusõit, et kes jõuab enne. Me jõudsin 5 minutit enne Kaupot.
Meie teekond oli läbi Ida-Läti ja Leedu. Käisime Daugavpilsis, kus jäi silma nii lagunev linnapilt kui georgi lindid.
Hommikul organiseeris klubi VP Linas meile hommikusöögi Kaunase kesklinna kohvikusse. Ühel hetkel tuli ettekandja ütlema, et kohvi on meile tasuta, omanik olla helistanud.
Peale hommikusööki algas tuur. Linas lubas muuseume, losse, mõisu ja ilusaid teid. Ilm oli kah ilus, isegi veidi soe. See aga tähendas, et sain oma uut jopet ka veidi katsetatud. Adventure Spec Linesman jopel käivad käised ära. Mõeldud on ta kasutamiseks koos Super Shirt-iga. Mul seda viimast ei ole, küll on aga ForceFieldi kaitsmesärk. Nii ma ringi sõitsingi.
Esimene peatus oli jõe ääres kiriku juures. Kirikust on tehtud muuseum, kuhu aga sisse ei saanud. Klubi Road Captain rääkis meile selle koha ajaloost
Järgmine peatus oli praam üle Nemunas jõe
Ülesõit maksis 4€, maksta tuli sularahas.
Linas viis meid oma kodukülla Seredžius, kus asus kunagi iidsel ajal 2 kindlust. Üks künka otsas, teine all jõe ääres.
Järgmine peatus oli juba paar minutit hiljem Belvederis mõisa juures
Sõitsime veidi edasi Raudone lossi, kus oli torn, kuhu sai ka ronida. Loss on praegu sisuliselt tühi, väike osa on tehtud muuseumiks, seal asub ka väike pood.
Käisime poes ja ostsime jäätist ning juua. Pood oli selline, kuhu mahtus sisse 4 inimest, üksteise järgi. Viimane ostis esimesena ja esimene siseneja viimasena.
Peale kiiret jäätist ja jooki võtsime suuna Panemunè lossi
Oli päris palav ja ei viitsinud jälle üles ronida, niiet tegime lossile ringi peale ja otsutasime, et läheme sööma
Proovisime 3s kohas sööma minna, aga ooteaeg oli meeletult pikk, niiet palusime Linasel meid viia kuhugi, kus kindlasti saab süüa. Ta helistas Kaunases ette ühte kohta ja hakkasime vaikselt sinna poole liikuma. Aga ta tahtis meile näidata ka partisanide punkrit. Leedus olid ka metsavennad, kes võitlesid vene võimu vastu.
Ronisime punkrisse sisse ka
Kaunases oli meile laud kinni pandud.
Sõime seal õhtust ja vahepeal hakkas tugevalt sadama. Õnneks oli vähe vaja sõita, et jõuda tagasi klubihoonesse. Hiljem liitus meiega veel klubilisi ja juttu jätkus kauemaks.
Läksin suht varakult magama, päev oli väga väsitav. Klubilised pidid ka minema minema. Aga Preedik suutis kell 4 öösel kirjutada messengeri, ehk siis pidu kestis päris kaua 🙂 Hommikul oli mul kurk veel haigem ja tegin endale teed. Ants nuputas, kuidas kohvimasina tööle saab. Lõpuks loobus, kuniks tuli Agnes ja teise masinaga endale kohvi tegi. Lahtise aknaga magamine ei teinud vist head. Aken oli terve voodi pikkus ja voodi otse akna all. Ajasin teised üles kell 9, sest 9:30 umbes pidime liikuma hakkama, et jõuaks normaalsel ajal Eestisse.
Õhtul olime pannud kokku teekonna, mis viis meid läbi Ristimäe.
Jõudsime Eestisse suhteliselt hilja. Pärnus läksime laiali, sest Rakvere maantee oli mulle lühem, kui läbi Rapla minna. Kohe Pärnust välja sõites oli näha paksu udu. Ühel hetkel panin vihmajope selge, sest piisavalt palju oli niiskust ja oli jahe. Soe ei hakanud, aga ei tahtnud ka sabakotis sorima hakata, et leida oma pusa üles. Jõudsime kõik umbes pool 11 koju. Mul oli kodus saun ootamas, aga haigeks jäämisest see ei päästnud.
Nädalavahetus Leedus oli kokku 1600km